est | eng | rus
Uudised
Aktsiakapitali ja aktsiate nimiväärtuste väljendamine eurodes
Aktsiakapitali ja aktsiate nimiväärtuste väljendamine eurodes

1)  Aktsiaselts saab valida, kas soovib eurole üle minnes aktsiakapitali suurendada või vähendada. Vähendamine ei ole võimalik, kui aktsiakapital langeks alla seaduses sätestatud minimaalse aktsiakapitali suuruse (v.a kui samal ajal suurendatakse aktsiakapitali vähemalt 25 000 euroni, ÄS § 353 lg 4). Peale selle võib võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsia.
 
2)  Aktsiakapitali saab suurendada või vähendada ÄS §-s 525² sätestatud lihtsustatud korras, kui seda ei suurendata või vähendata rohkem kui aktsiakapitali senise suurusega võrreldes lähima võimaliku suuruseni. Aktsiakapitali lähimaks võimalikuks suuruseks on selline aktsiakapitali suurus, mille korral vastavad nii aktsiakapital kui ka aktsiate nimiväärtused seaduse nõuetele (st 0,1 euro täiskordsed arvud) ning seejuures säilivad nii aktsionäride senised proportsioonid kui ka senine aktsiate arv. Sel juhul on võimalik suurendada aktsiakapitali tavapärasest väiksema häältearvuga ning samuti on selline aktsiakapitali suurendamine kuni 2011. aasta lõpuni riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 353).

Väiksema häältearvu võimalus kehtib ainult aktsiakapitali suurendamisel. Aktsiakapitali vähendamise otsust ei ole küll võimalik väiksema häältearvuga vastu võtta, kuid selgi juhul kehtib riigilõivuvabastus. Lisaks näeb ÄS § 525² lõige 4 ette, et kui aktsiaselts vähendab aktsiakapitali ja aktsiate nimiväärtuste eurodeks ümberarvestamiseks aktsiakapitali võrreldes senise aktsiakapitali suurusega lähima võimaliku suuruseni, ei tule sellest aktsiaseltsi võlausaldajatele teatada (ÄS § 358). Sel juhul peaks tegu olema aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisega (ÄS § 362) koos seadusest tulenevate tagajärgedega. Kui aktsiaselts ei soovi vähendada aktsiakapitali lihtsustatud korras, võib kasutada tavapärast korda, mis näeb ette ka võlausaldajate teavitamise. See tõlgendus on kooskõlas nn kapitalinõuete direktiiviga 77/91/EMÜ (EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1), mis näeb ette aktsiakapitali vähendamise reeglid.


3)  Lihtsustatud kord aktsiakapitali suuruse muutmiseks kehtib nii aktsiakapitali suurendamisel kui ka vähendamisel vähima võimaliku suuruseni (st aktsiaselts saab ise valida, kas aktsiakapitali suurendada või vähendada).


4)  Kui aktsiakapitali suurendatakse või vähendatakse vähem kui lähima võimaliku suuruseni (nt aktsiate liitmise vms teel), siis vastavalt äriseadustiku rakendussätete eesmärgile ja mõttele saab riigilõivuvabastuse regulatsiooni tõlgendada nii, et ka sel juhul ei tuleks riigilõivu tasuda. Selliste otsuste vastuvõtmisele kehtivad aga tavapärased häälteenamuse nõuded.


5)  Aktsiaselts võib eurole üleminekuks aktsiakapitali suurendada või vähendada ka rohkem kui lähima võimaliku suuruseni, kuid sel juhul ei kohaldu lihtsustatud kord.


6)  Aktsiakapitali suurendamisel tuleb vastava summa ulatuses ka sissemakse teha või kasutada aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni.


7)  Äriregistri teabesüsteemis on võimalik arvutada kroonides väljendatud aktsiakapitali vähimat võimalikku muutmist, mille tulemusel vastaks uus eurodes väljendatud aktsiakapital seadusest tulenevatele nõuetele. Kuigi kalkulaatori kasutamisel on võimalik valida mitme kordaja vahel (0,1; 1; 10; 50; 100), on vähimaks võimalikuks muudatuseks arv, mis saadakse seaduses sätestatud väikseima kordaja (milleks on 0,1 eurot) kasutamisel.


8)  Aktsiakapitali ja aktsiate nimiväärtused on soovitatav eurodeks ümber arvestada 2011. aasta jooksul, kuna riigilõivuvabastus kehtib 2011. aasta lõpuni. Alates 2012. aastast kantakse aktsiaseltsi põhikirja muutmine äriregistrisse ainult juhul, kui põhikirjas on aktsiakapital ja aktsiate nimiväärtused väljendatud eurodes või kui samal ajal kantakse registrisse sellekohane põhikirja muudatus. Sama kehtib aktsiakapitali suurendamise või vähendamise äriregistrisse kandmise kohta, välja arvatud aktsiakapitali tingimusliku suurendamise äriregistrisse kandmine.


9)  2011. aasta jooksul on riigilõivuvaba ka aktsiaseltsi põhikirja muutmise äriregistrisse kandmine nimiväärtuseta aktsia kasutusele võtmiseks.
10) Alates 1.1.2011. a kantakse osaühing või aktsiaselts äriregistrisse juhul, kui asutamislepingus, asutamisotsuses ja põhikirjas on selle osa- või aktsiakapitali ja osade või aktsiate nimiväärtused väljendatud eurodes (ÄS § 525¹ lg 1). Sama põhimõte kehtib ka ühingu ümberkujundamisel osaühinguks või aktsiaseltsiks, kuna vastavalt ÄS §-le 482 kohaldatakse ümberkujundamisele seda liiki ühingu asutamise sätteid, milleks ühing ümber kujundatakse, kui äriseadustiku ümberkujundamist reguleerivast peatükist ei tulene teisiti.